Mito 100. sünniaastapäeva tähistamisel võrsunud mõte, korraldada Sõrmuse suguvõsa kokkutulek, sai teoks 19.-20. augustil 1988.Vana kombe kohaselt käidi hommikul paasapäeval ja õhtul kella 20-ks rivistati ennast liinide kaupa Sõrmuse talu hoovile üles . Avasõnad ütles Jaan Sõrmus, kes mälestas ka meie hulgast lahkunud Vassot, Mahtit ja Annet. Seejärel järel heisati tropmetihelide (mängis Marek Sõrmus) saatel sini-must-valge. Seesama Eesti lipp, vahepeal küll värvide kaupa lahti harutatuna, lehvis talus ka eesti ajal. Kui kolm venda, Heino, Mihkel ja Jaan haarasid pillid ja Sõrmuse talu hoov täitus "Eesti lipu" helidega, siis paljude silmis olid rõõmupisarad.
Manni kandis ette endatehtud laulu, mis oli ehtsas seto keeles ja algasid sõnadega: "Kui esä sünnist sada aastat sai, siis tagasi ma kai..."
Tervituseks sai sõna veel noorema põlvkonna esindaja Olga, kes märkis ära Vasla vanaema, kes hoiab koduahju alati sooja.
Ametliku osa lõpuks istutasid sugulased sissesõidutee äärde tamme. Edasi jätkus kokkutulek pillimängu, tantsu ja laulumängude saatel. Vahepeal istuti laulu "Kungla rahvas" saatel lauda sööma vanu talusööke, maiuspaladeks seasabad. Tantsu ja pillimängu kostis hoovil kaugelt üle südaöö.
Kokkutuleku teisel päeval jätkusid üritused. Lausa uskumatu, kui palju ettevõtmisi jagus ühte päeva. Spordivõistlused, isetegevus, Sõrmuse sugupuu ja kunagiste aegade meenutused, külaekskursioon, koolimaja platsi külastus, munaveeretamine all orus, lõuna, ühislaulmine ja lõpetamine.
 |
| Heino, Jaani ja Mihkeli akordionimäng läks kokkutuleku osalejatele hinge |
Vaata videot vendade Heino, Jaani ja Mihkeli akordionimängu saatel kõlanud "Eesti lipp" ühislaulmist
Kõige rohkem hinge läinud I kokkutulekust on möödunud palju aega. Meenutame, mida arvavavad osalejad, millest räägiti sõnavõttudes ja vaatame pilte ja videosid.
Kuidas sündis kokkusaamise mõte? Uurime seda kokkutuleku mõtte algatajalt ja ühelt eestvedajalt.
Jaan: Seoses saja aasta möödumisega meie isa sünnist, tekkis mul mõte korraldada sugulaste kokkutulek kodutalus. Seda mõtet toetasid ka teised, eriti minu vennapojad Paul ja Leo. Nad meisterdasid toreda lipuvarda ja püstitasid selle õuele.
Sini-must-valge lipp oli aastakümneid olnud läbiotsimiste kartuses värvide viisi lahti harutatuna riidekapis, iga värviriba eraldi riiulil. Nüüd oli õige aeg lipp „taastada”.
Hakkasin mõtlema, et lipu heiskamisel on tarvis ühiselt laulda isamaalisi laule. Kahjuks olid kunagi hästi selgeksõpitud hümni ja „Eesti lipu” sõnad aastakümnetega osaliselt ununenud. Lootsin abi saada Laatre vanematelt laulumeestelt, kuid see ei andnud tulemusi. Lõpuks tuletasin nende laulude sõnad siiski meelde ja panin paberile. Evi hooleks jäi sõnade kirjutusmasinal trükkimine ja lauliku kaante muretsemine, aga Tõnule sõnade paljundamine. (Jaan Sõrmus. "Külakoolmeister")
Suure töö tegi ära Olga, kes täpsustas sugulaste andmed, nende põhjal valmis sugupuu ja saadeti kutsed.
Osalejatele oli saadetud koos kutsega programm.
Tutvu, mis oli kokkutuleku kavas:
Sõrmuse suguvõsa kokkutuleku orienteeruv programm
Võimalusel osavõtt rahvariietes. Kaasa võtta:
*pillimeestel kõikvõimalikud instrumendid
*telk koos magamisriietega
*kauss, lusikas, kruus
*fotoaparaat
*jutumeestel jutud, lauljatel laulud
19.aug. 20.00 - 20.aug. ...
-avamine
-õhtusöök
-traditsiooniline taidlus
-rahvalikud tantsud, mängud ja pallilahingud
-hommikusöök
-talu- ja küla ajalugu, ekskursioon
- sugupuu tutvustamine ja täpsustamine
-huvitavaid mälestusi kodukandi elust
-lõuna
-rahvalikud mängud jätkuvad koos pillilugude ja lauludega
-suur suguvõsa ühisorkester
-lõpetamine
-ekskursioon Ulaskovva
Org.komitee
|
Olga koostas kokkutulekust korralikult kujundatud kroonikaalbumi.
Albumist leiame kahe päeva ettevõtmistest fotoseeria ja sõnavõttude tekstid.
Avasõnad ütles Onu Jaan:
Tere tulemasta. Vanem veli Vanakülasta, teine Tartust Tammelehesta, sõsar Venemaa veerelta, mõni pere Petserista, võsukesed Võrumaalta, tibukesed Tiigi tänavasta, Vasla valda vaatamaie, kodukanti katsumaie, pajatusi pakkumaie.
Kallid sugulased! me oleme täna kogunenud siia niisuguse nimetuse all, nagu "Sõrmuse suguvõsa I kokkutulek" ...
Kuula Jaani sõnavõttu kokkutuleku avamisel
http://www.youtube.com/watch?v=IQ9t1AUj9Ew
Manni laul töötegemisest Sõrmuse talus:
"Kui esä sünnist sada aastat sai, siis tagasi ma kai...
Ütskõrd kui ma pidolt kodo tulli
ja piho laulu kuuli,
kui kodovärehtist sisse astõ
mõtli, õt lää viil veido puhkama. .."
Vaata videosalvestust Manni esinemisest
I kokkutuleku pildialbum
 |
| I kokkutuleku avamine Vaslal |
 |
| Tamme istutamine sissõidetee äärde |
Jalgpall heinamaal toimus tolle aja traditsioonide kohaselt, avarivistusel kõlas ikkagi üle platsi: "Tervist, vastasvõistkond" millele vastati reipalt "Tervist!"
Kõie tõmbasid küll võitlusvaimu täis sugulased esimesel korral katki, kuid lusti jätkus nii võistlejatele kui kaasaelajatele.
Kõie tõmbasid küll võitlusvaimu täis sugulased esimesel korral katki, kuid lusti jätkus nii võistlejatele kui kaasaelajatele.
Vaata videot hommikusest spordipäevast
Märkamatult oli Mihkeli pere oma pillid üles seadnud ja asuti järgmise tegevuse juurde. Kähku leidsid sportijad koha pinkidel ja lustakas pereansambli kontsert võis alata. Millal küll jõudis Mihkli pere niipalju lugusid õppida? Pillimeesse vaev tasus ennast ära kuhjaga, publik oli pea tunniajasest kontserdist lausa võlutud.
Vaata videot Mihkeli pereansambli esinemisest
http://www.youtube.com/watch?v=rzkQVDcqxsg&feature=youtu.be
 |
| Heino mängis kokkutulekul väsimatult tantsuks. Pildil on Heino ja Jaan koos musitseerimas |
 |
| Ekskursioonil talu kunagistele maadele, giidideks Mihkel, Heino ja Jaan |
 |
| Jaan ja Heino näitasid kuidas munaveeretamine käis. Selleks olid nad alla orgu ehitanud loomka |
Loeme, millised muljed jäid kokkutulekust Olgal.
Peale tamme istutamist tantsiti, lauldi, tutvustati Sõrmuse sugupuud. Õuele oli pandud pikk laud. Toidunõud olid igal osavõtjal kaasas. Õhtueineks pakuti koorega kartuleid (igaüks kooris omale), suitsutatud seasabasid, kalja kohupiim kausis võiga kaetud, hapupiima, kõrvitsasalatit. Hoovis oli 2 shaslõkiahju, kus oli uudistajaid ja küpsetajaid pidevalt - sütel ei lastud kustuda. Lastel toimus kuuri all äge nööril kiikumine, võidujooks hoonete ümber.
Öösel, kui pimenes, hakkas Paul videot näitama ja seega igaüks võis näha "videosüüdistust" oma tegevuse kohta. Pidu kestis hommikul kella kolmeni. Ööbiti autodes, telkides, heintel ja mõned ka ligidal kodudes.
Hommikul koguneti kella 10 paiku. Hommikuvõimlemise raames toimus jalgpallimats, mida jäädvustas filmile Paul karjaköögi katuselt. Pallimäng oli nii hoos, et mõnigi kord maandus pall autode katustel. Järgnes köievedu suure kisa- ja vilekooriga.
Tehti ekskursioon Vasla küla kunagistele põldudele, kus onu Jaan, Mihkel ja Heino jagasid muljeid noortele. Pärast seda siirduti alla orgu värvilisi mune veeretama. Veeretusaluse oli onu Heino ja Jaan hoolikalt ette valmistanud. Peale väsitavat matka oli lõuna - supp ja viljakohvi, mis maitses suurepäraselt. Kuigi kogu pidu oli alkoholita, oli lõbus, tore olla.
Järgnes pereorkestrite esinemine. Onu Mihkli pere täies hiilguses oma laulude- ja pillilugudega. Solist oli väike Diana.
Tehti nõupidamine, kus pandi paika finants-majanduslikud ja organistaioonilised küsimused. Onu Mihkel juhatas arutelu. Moodustati org.komitee, kuhu valiti:
Leo Sõrmus
Paul Sõrmus
Leida Rannula
Mihkel Sõrmus
Jaan Sõrmus
Olga Kõlli
Uuesti tullakse kokku kolme aasta pärast - 1991.a. paasapäeva paiku, esialgsete arvamuste järgi Vaslal. Lõpetuseks esitas Manni lühikese luuleloo kunagisest Vasla küla elust. Lauldi koos "Lahkumise laulu". Kellel aega oli, sõitis Lepa kirmaskisse.
Lipp langetati 21. augustil 1988.a.
Olga Kõlli kokkutuleku kroonikaalbum
I kokkutuleku osavõtjad
1. Neti Sõrmus
2. Leo Sõrmus
3. Anu Sõrmus
4. Anita Sõrmus
5. Kalle Sõrmus
6. Pille Sõrmus
7. Mari Sõrmus
8. Paul Sõrmus
9. Terje Sõrmus
10. Sirli Sõrmus
11. Tanel Sõrmus
12. Heino Sõrmus
13. Mihkel Sõrmus
14. Maimu Sõrmus
15. Marek Sõrmus
16. Margit Sõrmus
17. Diana Sõrmus
18. Jaan Sõrmus
|
19. Evi Sõrmus
20. Tõnu Sõrmus
21. Ille Sõrmus
22. Sirli Sõrmus
23. Siret Sõrmus
24. Maria Tõnison
25. Volli Tõnison
26. Sirje Tõnison
27. Merike Tõnison
28. Margus Tõnison
29. Mihkel Tõnison
30. Asta Tõnison
31. Ülari Tõnison
32. Niina Tõnison
33. Einar Tõnison
34. Eve Tõnison
35. Juhan kask
36. Olga Kõlli
|
37. Üllar Kõlli
38. Kaiu Kõlli
39. Kalle Kõlli
40. Valentina Klaan
41. Margus Klaan
42. Aare Rahulane
43. Ulna rahulane
44. Birgit Rahulane
45. Heino Rannula
46. Koidu Uibo
47. Leida Rannula
48. Mare Sirel
49. Aarne Sirel
50. Terje Mäeots
51. Ülo Lillmaa
52. Enn Timmo
53. Ando Timmo
54. Agni Timmo
55. Lembit Timmo
|
Kommentaare ei ole:
Uute kommentaaride lisamine on keelatud