IV kokkutulek, 2008

Ettevalmistus

IV kokkutuleku ettevalmistamine toimus eelmisel kokkutulekul sündinud reglemendi järgi, kus järgmine kokkusaamine on 5 aastase vahega. Seekordne korraldustoimkondki uus, suguvõsa noorema põlvkonna esindajatest. Nendeks olid 3. kokkutulekul valitud liinivanemad Anita Kikas (Vasso liin), Diana Sõrmus (Mihkli liin), Terje Lillmaa (Mahti liin) ja Sirli Sõrmus (Jaani liin), kes võtsid ettevalmistust väga tõsiselt. Kahjuks puudus Manni liinist esindaja, mis mõneti raskendas sidepidamist Tõnisoni järeltulijatega. Kogu ettevõtmise hingeks sai Anita, selles suhtes eestvedajaga meil vedas. Ta kaasaski kogu toimkonna kõigepealt eesmärkide seadmisele, kuni nende elluviimiseni  kokkutulekul. Kasuks tuli ka kindlasti Anita Mainoris läbitud juhtimisalane koolitus

Korraldajate arupidamine 23. aprillil 2008

Kokkutuleku aasta, 2008, oli paigas ja korraldajad hakkasid ettevalmistusega tegelema juba 2007. aaasta lõpus. Terje Lillmaa mõte pidada uus kokkutulek mujal, mitte nagu 3 varasemat korda Vaslal, leidis poolehoidu ja asuti otsima ümbruskonnas turismitalusid.  Valik langes lõpuks Jõeveere turismitalule ja see oli vaieldamatult parim valik. Toimumisajaks sai seekord 12-13 juuli.

Seekordne ettevalmistus kujunes varajasest algusest siiski pingeliseks. 23. aprillil otsustati algselt planeeritud mälestuste rääkimise asemel etendada näitemäng meie suguvõsa ajaloost. Lavastamise võttis enda õlgadele Diana. Näidendis osalejad  alustasid mais proovidega, algul Vaslal, korra ka Ahjal, juunis juba Jõeveerel. Näidendi tegelased, Anita pere, Pauli pere, Diana väikese Tauriga, Margit, Marek ja Raili, Kalle, Pille ja Mari käisid terve kuu igal nädalavahetusel proovides. Kusjuures sugulased ei ela lähestikku, vaid üle Eesti, Võrus, Tartus, Sauel. Valga mees Tõnu, kes tegi väga hea rolli etendusel, oli sel ajal seljavigastusega hoopis pikali voodis. Hingega lõi kaasa külalisesineja Kalev Leoste.

Näitemängu "Mito" proov  17. juunil 2008, Jõeveere turismitalus

IV kokkutulek 12. juuli

Enne kokkutuleku avamist Jõeveerel, oli kavas traditsiooniline tammede istutamine Vasla kooli kivi juures. Tulijaid juhatas suurelt teelt kohale korraldajate üles pandud viit ja kella 12-ks kogunes kivi juurde oma paarkümmend sugulast. Tanel hoidis Eesti lippu, tervitussõnad ütles Jaan. Pärast tammede istutamist mindi ühiselt Jõeveerele, meie kokkutuleku toimumispaika.

Osalejatele oli antud ka võimalus koguneda kella 13-ks otse Jõeveerle ja ennast seal sisse seada. Jõeveerel registreerus 61 osalejat, kes said mapi, kus sees sugulaste kontaktandmed. Varjualusesse oli üles pandud sugupuu ja eelmiste kokkutulekute fotod.   

Kokkutuleku avas Anita, kes palus lippu heiskama suguvõsa vanimad liikmed Neti, Mihkli ja Jaani. Seejärel meenutas ta meie meie kokkutulekuid ja mälestas meie hulgast lahkunud Maria Tõnisoni, Heino ja Leeni Sõrmust, Heino Rannulat, Nikolai Mäeotsa ja Agnes Sõrmust.          

Paul meenutas samuti  I kokkutulekut, millest möödub 20 aastat. Selle ajaga on meie hõimu sündinud 27 last, kuid ainult 2 neist kannavad Sõrmuse nime, Eva-Mai ja Raili. Sellega kutsus ta üles Sõrmuseid lapsi tegema.

Nii Anita kui Paul palusid päeva lõpuks tuua endi hulgast valitud liinivanemate nimed.

Järmisena mindi üheskoos puud istutama, et jätta oma üritusest Jõeveere tallu jälg. Istutamisega olid ametis meie noorim põlvkonda - Liis, Joosep, Henri ja Raili.  Pärast istutamist ootas talu perenaine aurava supiga.

             Puud istutavad Raili, Henri, Joosep ja Liis 

            

Kui nüüd Jõeveerel ringi vaadata, siis briljantselt niidetud jõekäärus on suveürituste pidamiseks ideaalsed tingimused. Ilus loodus, suur avar plats, sealsamas katusealune laudade ja pinkidega. Jõekaldal tossamas suitsusaun.  Keset suurt platsi olid veetud päikesekiirtena hargnevad nöörid, mis lõppesid suurte nimesiltidega. Seal hakkas toimuma sel kokkutulekul esmakordne üritus, meie liide tutvustamine. Seista tuli oma esivanema, ühe Mito ja Marfa lapse sildi taha. Tutvustati ennast üksikult kui perekondade kaupa, kes on kes ja millega tegeleb sai palju selgemaks. Aitäh Anitale, kes selle toreda asja välja mõtles.

Nüüd anti kokkutuleku rahvale vaba aeg, näidendi rahvas läks riietuma ja viimaseid ettevalmistusi tegema. Viimasel hetkel sai ka mõni kuulutus üles pandud, see tõi kohale kümmekond huvilist ümbruskonnast.

Hakatuseks lasi vanajumal vihmakraanid lahti ja kastis korraliku paduvihmaga näitemänguplatsi üle. Pealtvaatajad said suures telgis peavarju ja näitemängu algus nihkus väheke edasi. Peagi hakkasid kostma "Meil aiaäärne tänavas..." helid, Diana poolt valitud näidendi tunnusmeloodia. Liis ja Raili mängisid taluhoovis ja Marfa (Diana) kukas kannipuu õlal aiaväravast sisse. Näitemäng algas... Nüüd pidi selguma, kas üle kuu aja harjutamist oli andnud tulemusi. Kahevaatuseline tükk oli jagatud XIV pildiks, mängimas 19 osatäitjat.  Enamusel tuli täita mitu osa, peaasi oli õigel ajal lavale minna. Nutikad osatäitjad laotasid näidendi teksti knopkadega varjualuse seinale. Nii sai näpuga järge ajada, kes kelle järgi ette astub. Ka kõige väiksemad olid hoolega ametis, kõik tegid oma osa hingega. Võrreldes eelmisel õhtul prooviga, klappis kõik suurepäraselt. Ka motikas, mis õhtul pirtsutas, läks kohe käima ja punase lipuga nõukogude võim sõitis suure mürinaga lavale. Vahepeal tekkis küll näitlejatel segadus, kas võlanõudjat mängib asendaja või asendatav. Nii läks juba taluperenaine õue uurima, kuhu see rahaküsija jääb, aga lõpuks lahenes kõik ilusti. Kaks tundi lendas märkamatult ja Sõrmuste  vanavanemate elu saigi läbi mängu vaatajate ette toodud. Kõigil oli kahju, et üritus oli ainult ühekordne ja et rohkem reklaami ei teinud.

 Stseen näitemängust "Mito" , 12. juulil 2008.a. 

Sume suveõhtu jätkus ühises söögilauas laulude ja oma mõtete jagamisega. Külastada sai talu muuseumi ja käia suitsusaunas.

Õhtul kui juba pime, süüdati tõrvikud ja ühises kolonnis matkati lähedal asuvate müürmägede juurde. Teepeal oli palju jaaniussikesi ja see tekitas omamoodi elevust. Öine matk meeldis nii noortele kui vanematele.

Suure lõkke ääres jätkus istumine, lauldi ja mängiti pilli. Telki magama mindi kaugelt pärast südaööd.

Kokkutuleku teine päev

Hommikuäratuseks pani Margit sugulaste lihased tööle, ta näitas ise ette ja reipa muusika saatel alustas rahvas päeva hommikuvõimlemisega.

Päev kippus olema pisut pilvine, pärastpoole isegi väheke tibutas. Seega sobis turismitalu varjualune hästi meie järgnevate tegevustega. Kõigepealt kaasavõetud hommikusöök, millele rosinaks oikuihästi maitsev Olga valmistatud  potiäis maitsvat putru. Söögilauas elavalt alanud eelmise päeva muljed  jätkusid juba ühisel arutelul, kus kõik said sõna kokkutulekute teemal. Mõttetalgute eestvedajaks oli Anita, kes samal ajal tegi räägitust kokkuvõtteid.

Vestlusringis olid: Anita, Liis, joosep, Pille, Mari, Anti, Margit, Henri, Eva-Mai, Tanel, Neti, Omar, Kalle, Aet, Airi, Leo, Tõnu, Jaan, Maimu, Marek, Kai, Raili, Olga, Terje ja Paul.

Anita pani kirja järgmised arutelul osalenute mõtted:

-rahvast võiks rohkem olla

-kindlasti korraldada

-mitte juulis, pigem paasapäeval

-viis aastat kokkutulekute vahe

-sama näidend uuesti

- projektirahad, nüüd projekte kirjutama

-pildimaterjal, kuidas geneetika läheb mööda sugupuud

-mõni huvitav perelugu

- liinide tutvustus nööre mööda oli hea

- jalgpall

- sõir, sõira tegemine ja muud töötoad, vanad toidus, näit vanaema kohupiim

-kuidas muuta korraldamine meeldivaks

-Pille teeb laulikud

Lauldi Jaani laule "Meie kodutalu" ja "Mälestusi Obinitsast"

Külastati talu muuseumi, kus perenaine rääkis huvitavalt haruldaste esemete saamisloost. Kokkutulek lõppes lipu langetamisega laulu  "Nii ajaratas ringi käib" saatel. Lipu langetasid seekord meie nooremad: Liis,  joosep, Raili ja Henri

Kes korrakdab järgmise kokkutuleku?

Meie IV kokkutulek läks igati korda. Suurepärane paik suguvõsa kokkusaamise korraldamiseks ja palju huvitavaid üritusi jättis kokkutulekust hea mulje. Korraldajad, eesotsas Anitaga olid teinud hea ettevalmistustöö ja kogu üritus sujus meeldivas õhkkonnas.

Ei saa aga mööda minna korraldamisel tekkinud probleemidest. Ei taha siin üldistada, sest enamus liine olid hingega korraldamise juures. Kõigepealt tekitas segadust osalemise  info ebamäärane liikumine. Kas on korraldajatel vaja oma energiat kulutada rahva kokkuajamisele? Kui see oleks iga suguvõsa liikme rõõm, et yes, kokkutulek!, siis ei peaks esitama küsimust, kas me tahame kokkutuleku traditsiooniga jätkata. Kuna liinid ei ole valinud enda esindajaid uude korraldustoimkonda, siis ei ole selge, kes korraldab järgmise kokkutuleku.

Arutelul olid kõik ühel meelel, kokkutulekuid tuleks 5 aasta järel kindlasti jätkata. Seega jääb loota, et meie hulgas leidub pealehakkajaid, kes korraldamise enda kanda võtavad. Kaasalööjaid oleks kindlasti, või mis arvavad teised sugulased?

Sugulased ootamas järgmise kokkutuleku korraldajat...

                                       

III kokkutulek, 2003

Sõrmuse suguvõsa 3. kokkutulek 12. juuli

Kui esimesed 2 kokkurulekut said teoks augustikuus paasapäeva paiku, siis 3. kokkutulek otsustati korraldada juulis, esialgse kava kohaselt 26.07. Kuna on tuntud tõde, et aeg lendab kui linnutiivul, hakkasid Olga ja Paul kokkutuleku plaanide kondikava kokku panema juba varakult: veebruaris-märtsis ning märkisid maha järgmised tähised:

Märts

1. Osavõtjate arvu täpsustamine

2. Orgkomitee kokkusaamise ettevalmistamine

Aprill

1. Kokkutuleku eelarve koostamine

2. Orgkomitee kokkusaamine

3. Kokkutuleku aja teatamine

4. Kokkutuleku kava ettevalmistamine

5. Ühislaulude valik laulikusse

6. Kontaktandmete täpsustamine

7. II kokkutuleku kroonika jäädvustamine

Mai

1. Kokkutuleku kava trükkimine

2. Osavõtutasu teatamine ja maksmisvõimalused

3. Kutsete ja kava levitamine

4. Toimkondade moodustamine

5. Sugupuu koostamine

Juuni

1. Vasla kui kokkutuleku koha ettevalmistamine (lõkkeplats, lipuvarras)

2. Toitlustamise ettevalmistamine

3. Sugupuu trükkimine ja paljundamine

4. Osavõtutasu laekumine

Juuli

1. Jätkuvad kokkutuleku ettevalmistamistööd Sõrmuse talus Vaslal

2. KOKKUTULEK

Terje Sõrmus

Võtkem Kätte ja pidagem maha üks mõnus olemine, sest kes muu meie suguvõsa eest hoolt kannab, kui mitte meie ise!

Olga ja Paul

Sugulastelt laekunud tagasiside põhjal sai võimalikuks asjad juba konkreetsemaks ajada: pandi paika kokkutuleku kuupäev, selgusid osavõtutasud (töötav täiskasvanu 100 EEK, töötu täiskasvanu 50 EEK, õppiv noor 50 EEK, mudilane kuni 7 ja noorem 0 EEK) ning määrati kindlaks liinide esindajad, kellele hakkavad need laekuma. Kogu info pani Paul kirja infolehele, mis saadeti laiali kõigile osalejatele.

Ettevalmistustööd

Ja jõudiski kätte talgute aeg vaslal. kaasa lõid Paul, Tanel, Terje, Sirli, Eva-Mai, Leo, Kalle, Anita, Omar, Pille, Andrus, perek. lillmaa, Olga ja Üllar, Aare. Köögitoimkonnas olid Neti ja Anu, kes toetasid talgulisi maitsva supiga, mida aidatrepil oli mõnus süüa.

Korrastustööde käigus valmistati ette ka lõkkeplats sauna taga ning "kinosaal", mille tarbeks tuli tühjaks teha ning korda seada suur "saraja".

Nüüd jäi üle veel viimase lihvi andmine vahetult enne kokkutulekut: niita muru ning tuua Neti kodukülast Härmalt noori kaski kaunistamaks nii sissesõiduväravaid kui sarajat.

Muruniitmine oli suht komplitseeritud, sest mõned päevad enne 12. juulit pööras sajule ning mitu päeva tuli vihma justkui oavarrest. Kõige paremini iseloomustab mahatulnud sademeid asjaolu, et orgu tekkis mühisev oja - just selline, mis iseloomulik ainult kevadisele lumesulamisele ja suurveele!

Kokkutulek

ja jõudiski kätte kokkutuleku päev. parkla ja telkimise viidad juhatasid osalejad juba tuntud paika lauda taha. vasla õuel ajutises varjualuses (kes seda sadu teab?) ootas kokkutulnud kaime Olga. Iga osaleja sai rinda nimesildi ning mapi, mis sisaldas sugupuu, kontaktid, lauliku...

Avatseremoonial heiskasid lipuvardasse Eesti lipu setu rahvariides auväärsete memmede Manni ja Neti pilgu all ...., kõlas eesti hümn.

Kahjuks oli ka seekord aeg teinud oma töö ning lähedased süütasid mälestusküünlad meenutamaks meie hulgast lahkunud Lehte Tõnisoni, Rahulase Mikot ja Mati Sõrmust.

Avamisele järgnes traditsiooniline rongkäik koolimaja kivi juurde ja tammede istutamine. Mihkel pidas pika ettekande Setomaast.

Pärast seda  kulus ära vaba aeg omavahel lävimiseks ning ringiuitamiseks.

Kuna tühi kott ei seisa püsti, tuli vahepeal ka keha kinnitada. Selleks sobis oivaliselt leo lahkel kaasabil suurtes sõjaväetermostes kohaletoodud supp, mida anu lahkel käel soovijatele jagas. Tänud kokkadele mõnusa kõhutäie eest!

Kui hommikul tundus, et ilmataat on otsustanud kokkutulnutele armuline olla, siis nüüd hakkas tasapisi udutama ning udu omakorda võttis vihma kuju, sundides rahvast "saraja" alla kogunema ning seal elavat keskustelu jätkama. Jaan ja Mihkel mängisid pilli, kõlasid meenutused möödunud aegadest. Ja siis täitis sarajat Nikita Sõrmuse hääl... - pauli üllatus külalistele. Tore oli vaadata nende nägusid, kellel oli olnud õnn nn. vana Sõrmust tema eluajal tunda. Tuttavat häält kuuldes võis tõmmata paralleeli stseeniga tuntud eesti kultusfilmist, kus Gabriel ütles Ivole: "Tervitusi teisest ilmast!" ning pilke, mis asusid kokkutulnute seast legendaarset taati ennast otsima. lastes tekitas erilist elevust I ja II kokkutuleku filmide vaatamine. Nende autoriks on Paul, kes päris olulise osa kokkutuleku ajast (eriti esimese kokkutuleku omast) veetis Sõrmuse talu katustel, et olulisi ning põnevaid momente jäädvustada, millele lisandus üksjagu tunde monteerimislaua taga. Aga tundub, et tegu oli vaeva väärt. Sest kui põnnid vaatasid ammulisui ekraanile, tundes sarajas köie otsas kõlkuvas rahvariides tüdrukutirtsus ära praeguse autoriteetse oma emme, ei suutnud nad tagasi hoida valjuhäälset imestust: "Emme, SINA!!!". Kolmas kokkutulek eristub eelnevatest veel selle poolest, et seekord oli kutsutud üritust jäädvustama videomees väljastpoolt, kes  ülimas kohusetundlikkuses jäädvustas kõik, mis talle vähegi kaamerasilma ette jäi, nii et toormaterjali sai palju-palju, mis omakorda tähendas, et keegi peab ikkagi tegelema terade sõkaldest eraldamisega.  Tagatipuks sai kassetid Tõnule ümberkirjutamiseks antud ja nüüd on nad hoopis kadunud.

Vahepeal andis vihm veidi armu ning mudilased said õues hullata ning oma võistlused maha pidada. Iga osaleja, võitjatest rääkimata, sai pisikese auhinna.

Tagatares oli avatud käsitöönäitus, kus eriliselt võiks ära märkida manni värvilised kindakirjad, Neti padjad, linikud ja telgedel kootud vaibad ning Terje Lillmaa perfektse näputöö.

Aeg kulges vihmasabina saatel omasoodu ning väliürituse osas tuli teha tõsised korrektiivid. kahjuks tuli ära jätta lõkkeõhtu koos kartuliküpsetamisega tiigi kaldal ning tõrvikumäng aias. Pidulaud vangerdati õue asemel sarajasse, mis muutus kinosaalist kõrtsitoaks, mille seinu ilmestasid kunagised põllutööriistad, hubasust lisasid aga kased. Ja nagu ime väel täitus laud kõige hea ja paremaga, mida osalejad olid kostiks kaasa võtnud. laua keskel aukohal troonis Tõnison leo toodud suitsupõrsas.

Õhtu populaarseim jook oli kuum aromaatne taimetee, millel oli hea minek ning mida sooja eesmärgil tarbiti sõna otseses mõttes pottide kaupa. Mõeldi ka kahetsusega samal ajal toimuvale Võru Folkloorifestivalile. Aga nagu selgus kellelegi tulnud kõnest, oli ca 30-kilomeetri kaugusel olevas Võrus meie suureks imestuseks hoopis kena päikseline ilm!

Sarajas kõlasid vaheldumisi plaadimuusika (helipuldis kogu õhtu vältel tanel) ning onu jaani akordion. Soovijad said tantsida "Krakovjakki", "Aleksandra valssi" ning ka teisi vanu seltskonnatanytse. Uutes oludes viidin Tõnu juhatusel läbi ka täiskasvanute võistlused. Tõsi, küll vähendatud mahus, kuid peetud nad said ning veel millise kaasaelamisega!

Ja kavakohaselt esines sõnavõtuga orgkomitee, kes tegi ühehäälselt valida endale järgmine koosseis juba nooremast põlvkonnast, igast liinist üks esindaja.

Edus siis uuele komiteele koosseisus:

1. Anita Kikas (Vasso liin)

2. Diana Sõrmus (Mihkli liin)

3. Terje Lillmaa (Mahti liin)

4. Sirli Sõrmus (Jaani liin)

Manni liinist jäi esindaja muillegipärast valimata

Täpsustamata ning kinnitamata jäid suguvõsa embleem ja märk - ju polnud aeg veel nende jaoks küps. Ehk ilmutab end kunagi püha Brigita ning siis saavad ka need eesmärgid teoks.

III kokkutulek jäi ilmastikuolude tõttu, mis tundub, et ka osalejate plaane korrigeerisid, ühepäevaseks. Vihm peletas ära needki, kel esialgu oli plaan ööbima jääda - ei aidanud siin ka võõrustajate keelitamised. Koloriitseks finaaliks sai parklast lahkumine. Nimelt tulid sellega omal jõul toime vaid üsna vähesed, sest poriseks muutunud heinamaa otsekui imes seal seisvad autod endasse raatsimata ühtegi neist vabatahtlikult loovutamast. Oma talu traktoril purunes kütusevooli, nii jäi temagi lauda taha heinamaale koos autodega pukseerimist ootama. Lõpuks kutsuti Ilvese talust välja puksiiriabi Helduri ja tema traktori näol, kellel jätkus askeldamist päris pikaks ajaks ning kellele tänu väljendamisega polnud päästetud sugugi kitsid. Kahjuks pole sellest etapist säilinud ei fotosid ega videokaadreid, sest vihmasadu ning ööpimedus tegid jäädvustamise võimatuks....

Aga järgmisel hommikul säras Vasla ning Sõrmuse talu kohal üle pika aja päike justkui siiralt imestades ning küsides: "Noh, kus te siis nüüd kõik olete? Kas pidu tuleb või ei?"

Meil on olnud kolm eriilmelist kokkutulekut:

I - tõeline kirgas ärkamisaeg oma lauludega, mida nii mõnigi meist laulis avalikult esimest korda, kolm venda ja üksteist imetabaselt täiendavat pillimeest Jaan, Heino ja Mihkel

II - tunduvalt vaoshoitum ja ärevam, õhus hõljuva küsimusega: "Mis saab edasi?", Eesti piirile koonduvad vene tankid. (Pihva poolt sõidavad Tallinna poole vene tankid)

III - "vihmakokkutulek", mis näitas, et kui tõsiselt tahta, on võimalik ka ekstreemsemates ilmastikuoludes toime tulla.

Kohtumiseni järgmisel e. IV kokkutulekul 2008.a. suvel! Millises koosseisus ja kas järjekordselt Sõrmuse talus Vaslal või hoopis kusagil mujal? Seda näitab juba aeg ning kirjutab uue orgkomitee kroonik.

III kokkutuleku osalejate nimekiri

1. Neti Sõrmus 2. Leo Sõrmus 3. Anu Sõrmus 4. Anita Kikas 5. Omar Kikas 6. Liis Kikas 7. Joosep Kikas 8. Kalle Sõrmus 9. Pille Sõrmus 10. mari Sõrmus 11. Paul Sõrmus 12. Terje Sõrmus 13. Tanel Sõrmus 14. Sirli Sõrmus 15. Eva-Mai Sõrmus 16. Maria Tõnison 17. Volli Tõnison 18. Margus Tõnison 19. Leo Tõnison 20. Aet kolde 21. Tiit Kolde 22. Linda Kolde 23. lea Kolde 24. Airi Tõnison 25. Heigo Jelle 26. Mario Jelle 27. Erik Jelle 28. Kait Tõnison 29. Mihkel Tõnison 30. Asta Tõnison

31. Ülle Allik 32. Aare Allik 33. Marko Allik 34. Kersti Allik 35. Ülari Tõnison 36. Lea Tõnison 37. Olari Tõnison 38. Tõnis Tõnison 39. Niina Tõnison 40. Eve Pruul 41. Aivo pruul 42. Alvar Pruul 43. Aveliis Pruul 44. Olga Kõlli 45. Üllar Kõlli 46. Kaiu Hanson 47. Heiki Hanson 48. Eva Maria Hanson 49. Kalle Kõlli 50. Evelin Paap 51. Mihkel Sõrmus 52. Maimu Sõrmus 53. Marek Sõrmus 54. Kai Sõrmus 55. Raili Sõrmus 56. Margit Tiit 57. Arne Tiit 58. Henri Tiit 59. Diana Sõrmus 60. Tarmo Terreping

61. Raja Sõrmus 62. Annika Sõrmus 63. Sten Nugis 64. Liisa Nugis 65. Ene Reedi 66. Teet Reedi 67. Aksel-Joonas Reedi 68. Jaan Sõrmus 69. Evi Sõrmus 70. Tõnu Sõrmus 71. Ille Sõrmus 72. Sirli Sõrmus 73. Veiko 74. Siret Sõrmus 75. Leida Rannula 76. Silvi Mäeots 77. Terje Lillmaa 78. Ülo Lillmaa 79. Keidy Lillmaa 80. Hella Lillmaa 81. Timo Lillmaa 82. Mare Sirel 83. Aarne Sirel 84. Heino Rannula 85. Valli Klaan 86. Margus Klaan 87. Aare Rahulane 88. Birgit Rahulane 89. Leo Kuuse 90. Merili 91. Liia 92. Vapper

II kokkutulek, 1991

Teiseks kokkutulekuks tehti põhjalikult ettevalmistusi, paljudel oli juba rahvariided. Toimus ka moedemonstratsioon, kus isegi pealinna tüdrukud, õed Annika ja Ene Sõrmus riietati Setu rahvariietesse. Kõike seda riietusrituaali filmis isa Mati Sõrmus

Teisel päeval aga tibutas vihma.

Päevakorras oli Vasla koolimaja kunagisele asukohale mälestustahvli paigaldamine.

Mälestustahvli tellis ja tasus tegemise kulud Mihkel Sõrmus. Kivile kinnitasid Kalle ja Leo Sõrmus.

Mälestustahvli pidulikule avamisele olid palutud kunagised vasla kooli õpilased:

Valjo vananurm

Anna Tsirel

Maria Tõnison (Sõrmus)

Lillekimbud anti Vasla kooli õpilastele ning mälestustahvli avamise kaasaaitajatele.

Palutud oli ka külanõukogust esindaja, kuid kohale tuli ainult Obinitsa raamatukogu juhataja Liidia Sillaots, kes on tubli koduloouurija. Suguvõsa rahvaga liitus ärksama vaimuga naaberkülade elanikke.

Mälestustseremoonial tegi põhjaliku ülevaate Setomaast ja vasla kooli ajaloost Mihkel Sõrmus, kes oli arhiivides läbi uurinud hulga ürikuid.

Katte eemaldasid Valjo Vananurm ja maria Tõnison (Sõrmus).

Fotodel on näha sünge , pilvise taeva taustal lehvimas 2 sini-must-valget lippu. Mis toimus sellel ajal Moskvas, seda me siis veel ei teadnud. Ei osanud aimata, et järgmisel päeval sõidavad tankid Pihkvast Tallinna suunas nii, et tankimürinat oli kuulda kahe kilomeetri raadiuses. (Olga Kõlli)

II kokkutuleku  osalejate nimekiri

1.Annika Sōrmus 2.Ene Sōrmus 3.Birgit Rahulane 4.Ulna Rahulane 5.Aare Rahulane 6.Maimu Sōrmus 7.Margit Sōrmus 8.Diana Sōrmus 9.Marek Sōrmus 10.Paul Sōrmus 11.Terje Sōrmus 12.Tanel Sōrmus 13.Sirli Sōrmus 14.Eva-Mai Sōrmus 15.Mati Sōrmus 16.Mihkel Sōrmus 17.Raja Sōrmus 18.Urve Uja 19.Aleksandra Uja 20.Margus Klaan

21.Valendina Klaan 22.Üllar Kōlli 23.Olga Kōlli 24.Kalle Kōlli 25.Kaiu Kōlli 26.Leida Rannula 27.Anita Sōrmus 28.Mari Sōrmus 29.Kalle Sōrmus 30.Pille Sōrmus 31.Leo Sōrmus 32.Anu Sōrmus 33.Natalie Sōrmus 34.Siret Sōrmus 35.Sirli Sōrmus 36.Tōnu Sōrmus 37.Ille Sōrmus 38.Jaan Sōrmus 39.Evi Sōrmus 40.Lembit Timmo

41.Maria Tōnison 42.Kait Tōnison 43.Aet Kolde 44.Linda Kolde 45.Tiit Kolde 46.Leo Tōnison 47.Airi Tōnison 48.Lehte Tōnison 49.Juhan Kask 50.Aare Allik 51.Ülle Allik 52.Kristiina Allik 53.Marko Allik 54.Lea Tōnison 55.Ülari Tōnison 56.Mihke Tōnison 57.Asta Tōnison 58.Niina Tōnison 59.Einar Tōnison 60.Eve Tōnison 61.Mare Sirel

Mälestuskivi avamisel ( teisel päeval ) osalesid   endised Vasla kooli ōpilased ja asjahuvilised:

Valjo Vananurm- Vasla kooli ōpilane

Anna  Tsirel – Vasla kooli ōpilane

Liidia Sillaots – Obinitsa raamatukogu juhataja- suur kodu-uurija.

Oli palutud ka külanōukogust ( ? ) esindajat, ikkagi suur kohaliku tähtsusega sündmus, kuid esindajat ei ilmunud.  

I kokkutulek 1988

Mito 100. sünniaastapäeva tähistamisel võrsunud mõte, korraldada Sõrmuse suguvõsa kokkutulek, sai teoks  19.-20. augustil 1988.Vana kombe kohaselt käidi hommikul paasapäeval ja õhtul kella 20-ks rivistati ennast liinide kaupa Sõrmuse talu hoovile üles . Avasõnad ütles Jaan Sõrmus, kes mälestas ka meie hulgast lahkunud Vassot, Mahtit ja Annet. Seejärel järel heisati  tropmetihelide (mängis Marek Sõrmus)  saatel  sini-must-valge.  Seesama Eesti lipp,  vahepeal küll värvide kaupa lahti harutatuna, lehvis talus ka eesti ajal. Kui kolm venda, Heino, Mihkel ja Jaan haarasid pillid ja  Sõrmuse talu hoov täitus "Eesti lipu" helidega, siis paljude silmis olid rõõmupisarad.

Manni  kandis ette endatehtud laulu, mis oli ehtsas seto keeles ja algasid sõnadega: "Kui esä sünnist sada aastat sai, siis tagasi ma kai..."

Tervituseks sai sõna veel noorema põlvkonna esindaja Olga, kes märkis ära Vasla vanaema, kes hoiab koduahju alati sooja.

Ametliku osa lõpuks istutasid sugulased sissesõidutee äärde tamme. Edasi jätkus kokkutulek pillimängu, tantsu ja laulumängude saatel. Vahepeal  istuti laulu "Kungla rahvas" saatel lauda sööma vanu talusööke, maiuspaladeks seasabad. Tantsu ja pillimängu kostis hoovil kaugelt üle südaöö.

Kokkutuleku teisel päeval jätkusid üritused. Lausa uskumatu, kui palju ettevõtmisi jagus ühte päeva. Spordivõistlused, isetegevus, Sõrmuse sugupuu ja kunagiste aegade meenutused, külaekskursioon, koolimaja platsi külastus, munaveeretamine all orus, lõuna, ühislaulmine ja lõpetamine.

Heino, Jaani ja Mihkeli  akordionimäng läks kokkutuleku osalejatele hinge

Vaata videot vendade Heino, Jaani ja Mihkeli akordionimängu saatel kõlanud "Eesti lipp"  ühislaulmist

http://www.youtube.com/watch?v=DlUikkMR3EQ

Kõige rohkem hinge läinud I kokkutulekust on möödunud palju aega. Meenutame, mida arvavavad osalejad, millest räägiti sõnavõttudes ja vaatame pilte ja videosid.

Kuidas sündis kokkusaamise mõte? Uurime seda kokkutuleku mõtte algatajalt ja ühelt eestvedajalt.

Jaan:  Seoses saja aasta möödumisega meie isa sünnist, tekkis mul mõte korraldada sugulaste kokkutulek kodutalus. Seda mõtet toetasid ka teised, eriti minu vennapojad Paul ja Leo. Nad meisterdasid toreda lipuvarda ja püstitasid selle õuele.

Sini-must-valge lipp oli aastakümneid olnud läbiotsimiste kartuses värvide viisi lahti harutatuna riidekapis, iga värviriba eraldi riiulil. Nüüd oli õige aeg lipp „taastada”.

Hakkasin mõtlema, et lipu heiskamisel on tarvis ühiselt laulda isamaalisi laule. Kahjuks olid kunagi hästi selgeksõpitud hümni ja „Eesti lipu” sõnad aastakümnetega osaliselt ununenud. Lootsin abi saada Laatre vanematelt laulumeestelt, kuid see ei andnud tulemusi. Lõpuks tuletasin nende laulude sõnad siiski meelde ja panin paberile. Evi hooleks jäi sõnade kirjutusmasinal trükkimine ja lauliku kaante muretsemine, aga Tõnule sõnade paljundamine. (Jaan Sõrmus. "Külakoolmeister")

Suure töö tegi ära Olga, kes täpsustas sugulaste andmed, nende põhjal valmis sugupuu ja saadeti kutsed.

Osalejatele oli saadetud koos kutsega programm.

Tutvu, mis oli kokkutuleku kavas:

Sõrmuse suguvõsa kokkutuleku  orienteeruv programm Võimalusel  osavõtt rahvariietes. Kaasa võtta: *pillimeestel kõikvõimalikud instrumendid *telk koos magamisriietega *kauss, lusikas, kruus *fotoaparaat *jutumeestel jutud, lauljatel laulud 19.aug. 20.00 - 20.aug. ... -avamine -õhtusöök -traditsiooniline taidlus -rahvalikud tantsud, mängud ja pallilahingud -hommikusöök -talu- ja küla ajalugu, ekskursioon - sugupuu tutvustamine ja täpsustamine -huvitavaid mälestusi kodukandi elust -lõuna -rahvalikud mängud jätkuvad koos pillilugude ja lauludega -suur suguvõsa ühisorkester -lõpetamine -ekskursioon Ulaskovva Org.komitee

Olga koostas kokkutulekust korralikult kujundatud kroonikaalbumi.

Albumist leiame kahe päeva ettevõtmistest fotoseeria ja sõnavõttude tekstid. 

Avasõnad ütles Onu Jaan:

Tere tulemasta. Vanem veli Vanakülasta, teine Tartust Tammelehesta, sõsar Venemaa veerelta, mõni pere Petserista, võsukesed Võrumaalta, tibukesed Tiigi tänavasta, Vasla valda vaatamaie, kodukanti katsumaie, pajatusi pakkumaie.

Kallid sugulased! me oleme täna kogunenud siia niisuguse nimetuse all, nagu "Sõrmuse suguvõsa I kokkutulek" ...

Kuula Jaani sõnavõttu kokkutuleku avamisel

http://www.youtube.com/watch?v=IQ9t1AUj9Ew

Manni laul töötegemisest Sõrmuse talus:

"Kui esä sünnist sada aastat sai, siis tagasi ma kai...

Ütskõrd kui ma pidolt kodo tulli

ja piho laulu kuuli,

kui kodovärehtist sisse astõ

mõtli, õt lää viil veido puhkama. .."

Vaata videosalvestust Manni esinemisest

http://www.youtube.com/watch?v=6MBAYMrn4nc

 I kokkutuleku pildialbum

I kokkutuleku avamine Vaslal

Tamme istutamine sissõidetee äärde

Järgmise päeva hommik algas sportliku osaga.

Jalgpall heinamaal toimus tolle aja traditsioonide kohaselt, avarivistusel kõlas ikkagi üle platsi: "Tervist, vastasvõistkond" millele vastati reipalt "Tervist!"
Kõie tõmbasid küll võitlusvaimu täis sugulased esimesel korral katki, kuid lusti jätkus nii võistlejatele kui kaasaelajatele.

Vaata videot hommikusest spordipäevast

http://www.youtube.com/watch?v=IDgHcnOYPOU&feature=youtu.be

 Märkamatult oli Mihkeli pere oma pillid üles seadnud ja asuti järgmise tegevuse juurde. Kähku leidsid   sportijad koha pinkidel ja lustakas pereansambli kontsert võis alata. Millal küll jõudis Mihkli pere niipalju lugusid õppida? Pillimeesse vaev tasus ennast ära kuhjaga, publik oli pea tunniajasest kontserdist lausa võlutud.

Vaata videot Mihkeli pereansambli esinemisest
http://www.youtube.com/watch?v=rzkQVDcqxsg&feature=youtu.be

Heino mängis kokkutulekul väsimatult tantsuks.
Pildil on Heino ja Jaan koos musitseerimas

Ekskursioonil talu kunagistele maadele, giidideks Mihkel, Heino ja Jaan

Jaan ja Heino näitasid kuidas munaveeretamine käis.
Selleks olid nad alla orgu ehitanud loomka

Loeme, millised muljed jäid kokkutulekust Olgal.

Peale tamme istutamist tantsiti, lauldi, tutvustati Sõrmuse sugupuud. Õuele oli pandud pikk laud. Toidunõud olid igal osavõtjal kaasas. Õhtueineks pakuti koorega kartuleid (igaüks kooris omale), suitsutatud seasabasid, kalja kohupiim kausis võiga kaetud, hapupiima, kõrvitsasalatit. Hoovis oli 2 shaslõkiahju, kus oli uudistajaid ja küpsetajaid pidevalt - sütel ei lastud kustuda. Lastel toimus kuuri all äge nööril kiikumine, võidujooks hoonete ümber.

Öösel, kui pimenes, hakkas Paul videot näitama ja seega igaüks võis näha "videosüüdistust" oma tegevuse kohta. Pidu kestis hommikul kella kolmeni. Ööbiti autodes, telkides, heintel ja mõned ka ligidal kodudes.

Hommikul koguneti kella 10 paiku. Hommikuvõimlemise raames toimus jalgpallimats, mida jäädvustas filmile Paul karjaköögi katuselt. Pallimäng oli nii hoos, et mõnigi kord maandus pall autode katustel. Järgnes köievedu suure kisa- ja vilekooriga.

Tehti ekskursioon Vasla küla kunagistele põldudele, kus onu Jaan, Mihkel ja Heino jagasid muljeid noortele. Pärast seda  siirduti alla orgu värvilisi mune veeretama. Veeretusaluse oli onu Heino ja Jaan hoolikalt ette valmistanud. Peale väsitavat matka oli lõuna - supp ja viljakohvi, mis maitses suurepäraselt. Kuigi kogu pidu oli alkoholita, oli lõbus, tore olla.

Järgnes pereorkestrite esinemine. Onu Mihkli pere täies hiilguses oma laulude- ja pillilugudega. Solist oli väike Diana.

Tehti nõupidamine, kus pandi paika finants-majanduslikud ja organistaioonilised küsimused. Onu Mihkel juhatas arutelu. Moodustati org.komitee, kuhu valiti:

                Leo Sõrmus

                Paul Sõrmus

                Leida Rannula

                Mihkel Sõrmus

                Jaan Sõrmus     

                Olga Kõlli

Uuesti tullakse kokku kolme aasta pärast - 1991.a. paasapäeva paiku, esialgsete arvamuste järgi Vaslal. Lõpetuseks esitas Manni lühikese luuleloo kunagisest Vasla küla elust. Lauldi koos "Lahkumise laulu". Kellel aega oli, sõitis Lepa kirmaskisse.

 Lipp langetati 21. augustil 1988.a.

Olga Kõlli kokkutuleku kroonikaalbum

I kokkutuleku osavõtjad

1. Neti Sõrmus   2. Leo Sõrmus 3. Anu Sõrmus 4. Anita Sõrmus 5. Kalle Sõrmus 6. Pille Sõrmus 7. Mari Sõrmus 8. Paul Sõrmus 9. Terje Sõrmus 10. Sirli Sõrmus 11. Tanel Sõrmus 12. Heino Sõrmus 13. Mihkel Sõrmus 14. Maimu Sõrmus 15. Marek Sõrmus 16. Margit Sõrmus 17. Diana Sõrmus 18. Jaan Sõrmus

19. Evi Sõrmus 20. Tõnu Sõrmus 21. Ille Sõrmus 22. Sirli Sõrmus 23. Siret Sõrmus 24. Maria Tõnison 25. Volli Tõnison 26. Sirje Tõnison 27. Merike Tõnison 28. Margus Tõnison 29. Mihkel Tõnison 30. Asta Tõnison 31. Ülari Tõnison 32. Niina Tõnison 33. Einar Tõnison 34. Eve Tõnison 35. Juhan kask 36. Olga Kõlli

37. Üllar Kõlli 38. Kaiu Kõlli 39. Kalle Kõlli 40. Valentina Klaan 41. Margus Klaan 42. Aare Rahulane 43. Ulna rahulane 44. Birgit Rahulane 45. Heino Rannula 46. Koidu Uibo 47. Leida Rannula 48. Mare Sirel 49. Aarne Sirel 50. Terje Mäeots 51. Ülo Lillmaa 52. Enn Timmo 53. Ando Timmo 54. Agni Timmo 55. Lembit Timmo